Korteri leidmine või väljaüürimine võib tunduda lihtne seni, kuni jõuate lepingu juurde. Hea üürilepingu sõlmimise juhend ei ole pelgalt vormi täitmine. See aitab vältida hilisemaid vaidlusi raha, kommunaalkulude, korteri seisukorra ja lepingu lõpetamise üle. Minu kogemusest algab rahulik üürisuhe just sellest, et mõlemad pooled saavad enne allkirja täpselt aru, milles nad kokku lepivad.
Üürileping ei pea olema pikk ja keeruline, kuid see peab olema läbimõeldud. Tallinnas ja Harjumaal on üüriturg kiire ning heale korterile leidub sageli mitu huvilist. Kiirustamine ei tohiks siiski tähendada, et olulised kokkulepped jäävad suuliseks või ebamääraseks.
Üürilepingu sõlmimise juhend algab sobiva poole valimisest
Üürileandja jaoks ei ole kõige olulisem valida esimest inimest, kes on valmis lepingu allkirjastama. Tasub rahulikult uurida, kes hakkab eluruumis elama, kui pikaks ajaks korterit otsitakse ning milline on üürniku töö- ja maksetaust. Küsimused peavad olema asjalikud ja lugupidavad. Eesmärk ei ole inimest ebamugavasse olukorda panna, vaid veenduda, et ootused sobivad.
Üürniku jaoks on sama oluline kontrollida, kas lepingu sõlmib tegelik omanik või tema volitatud esindaja. Kui lepingule kirjutab alla esindaja, paluge näha volitust. Vaadake üle ka korteri seisukord, maja üldine olukord ning küsige varakult, millised on olnud kõrvalkulud eri aastaaegadel. Talvine kommunaalarve võib olla suvisest märgatavalt suurem.
Soovitan enne lepingu koostamist rääkida läbi vähemalt kolm praktilist teemat: kui kaua soovite üürisuhet jätkata, kes korteris elavad ja kas koduloom on lubatud. Kui neis küsimustes on arusaamad erinevad, ei lahenda seda hiljem ka kõige põhjalikum lepingutekst.
Mis peab üürilepingus selgelt kirjas olema?
Hea leping kirjeldab eluruumi, pooli ning nende kokkuleppeid nii, et kõrvaline inimene saaks hiljem aru, mida täpselt lubati. Kirja lähevad üürileandja ja üürniku andmed, korteri aadress, kasutusse antavad panipaigad või parkimiskoht ning lepingu alguskuupäev.
Kõige sagedamini tekivad küsimused maksete ümber. Lepingus peaks eraldi seisma üürisumma, selle tasumise kuupäev ja konto, kuhu raha makstakse. Sama oluline on täpsustada, milliseid kulusid kannab üürnik. Tavaliselt tasub üürnik korteri kommunaalkulud ja tarbimispõhised teenused, kuid seda ei maksa eeldada – see tuleb konkreetselt kokku leppida.
Kui korteri juurde kuulub parkimiskoht, internetileping, mööbel või näiteks kuur, nimetage need lepingus või üleandmisaktis. Nii ei teki väljakolimisel küsimust, kas midagi pidi korterisse jääma või millises seisukorras see algselt oli.
Tagatisraha ei ole lisatulu
Tagatisraha eesmärk on katta üürniku tasumata kohustusi või korterile tekitatud kahju, mitte asendada üürileandja tavapärast remondikulu. Eluruumi üürilepingu puhul on tagatisraha suurusele seaduses piirang: see ei tohi üldjuhul ületada kolme kuu üüri. Üürnikul on õigus tasuda tagatisraha osade kaupa seaduses ette nähtud korras ning tagatisraha hoidmisele kehtivad samuti reeglid.
Praktikas soovitan lepingus kirjutada lahti, millal ja mis tingimustel tagatisraha tagastatakse. Näiteks pärast korteri üleandmist, lõpparvete selgumist ja võimalike kahjustuste hindamist. Mõistlik on kokku leppida ka konkreetne tähtaeg. Ebamäärane sõnastus nagu „tagastatakse esimesel võimalusel” tekitab ainult pingeid.
Oluline vahe on tavapärasel kulumisel ja kahjustusel. Elamise käigus kuluv värv, vana külmiku tavapärane rike või aastatega väsinud vuugid ei ole automaatselt üürniku vastutus. Katkine uks, põletatud töötasapind või kokkuleppeta eemaldatud sisustus võivad aga olla. Iga juhtum sõltub asjaoludest, mistõttu on korteri algse seisukorra dokumenteerimine väga väärtuslik.
Tähtajaline või tähtajatu leping?
Tähtajaline leping sobib sageli siis, kui mõlemad pooled soovivad kindlust kindlaks perioodiks, näiteks üheks aastaks. Üürnik teab, et kodu ei pea ootamatult vahetama, ning üürileandja saab arvestada stabiilse üürisuhtega. Samal ajal tuleb meeles pidada, et tähtajalist lepingut ei saa üldjuhul tavakorras enne tähtaja saabumist lõpetada, välja arvatud mõjuval põhjusel või poolte kokkuleppel.
Tähtajatu leping annab rohkem paindlikkust. Eluruumi tähtajatu üürilepingu korral tuleb tavapärasel lõpetamisel arvestada seadusest tuleneva etteteatamistähtajaga, mis on üldjuhul kolm kuud. Ärge lootke ainult suulisele kokkuleppele stiilis „küll me kuidagi leiame lahenduse”. Kui eluplaanid muutuvad, aitab selge leping mõlemal poolel rahulikult edasi liikuda.
Kui soovite kokku leppida üüri muutumise võimaluse, peab ka see olema arusaadav. Kas üür muutub kindlal kuupäeval, kokkulepitud indeksi alusel või ainult uue kokkuleppe korral? Üürnikule ei tohiks hinnatõus tulla üllatusena ning üürileandja ei peaks jääma olukorda, kus vajalikud kulud kasvavad, kuid kokkulepe ei võimalda midagi muuta.
Korteri üleandmisakt kaitseb mõlemat poolt
Leping ütleb, mida pooled kokku leppisid. Üleandmisakt näitab, mis seisukorras korter tegelikult üle anti. Mina ei jätaks seda sammu kunagi vahele, isegi kui üürnik ja üürileandja tunnevad teineteist hästi.
Aktis tasub märkida üles mõõdikute näidud, võtmete ja pultide arv, mööbli ning kodutehnika loetelu ja nähtavad puudused. Lisage kuupäevaga fotod. Pildistage ka väiksemaid kriime, plekke või kulumisjälgi, sest just need lähevad mõne kuu pärast kõige kergemini meelest.
Üleandmise ajal võiks läbi proovida olulised seadmed: pliit, ahi, külmik, pesumasin, ventilatsioon, suitsuandur ning lukud. Kui midagi ei tööta, pange see akti ja leppige kohe kokku, kes ning mis ajaks asja lahendab. Nii ei jää üürnik ebamugavasse olukorda ega pea üürileandja hiljem arvama, et rike tekkis pärast sissekolimist.
Sama põhjalikult tasub teha ka väljakolimise üleandmine. Võrrelge korteri seisukorda algse akti ja fotodega, vaadake üle näidud ning kinnitage, millal saabuvad viimased kommunaalarved. See on kõige õiglasem viis otsustada, kas tagatisrahast tuleb midagi kinni pidada või saab selle täies ulatuses tagastada.
Kokkulepped, mis jäävad sageli kahe silma vahele
Mõned teemad tunduvad lepingu sõlmimisel väikesed, kuid võivad hiljem osutuda määravaks. Kui korteris on lubatud koduloom, sõnastage see selgelt. Kui allüürimine ei ole lubatud, peab ka see olema üheselt kirjas. Kui üürnik soovib seina värvida, riiuleid paigaldada või mööblit välja vahetada, arutage enne, kas selleks on vaja kirjalikku luba ja kuidas taastatakse korteri algne olukord.
Samuti tasub kokku leppida, kuidas lahendatakse kiireloomulised rikked. Näiteks veeleke, elektriprobleem või küttesüsteemi rike vajab kohest teavitamist. Väiksemate paranduste puhul võiks olla teada, kas üürnik võtab esmalt ühendust üürileandjaga või võib tellida töö ise. Selge suhtlusviis – telefonikõne kiiretes olukordades, kirjalik kinnitus muudes küsimustes – säästab mõlemale poolele aega.
Üürileandja peab austama üürniku kodurahu. Korterisse ei minda ette teatamata, välja arvatud tõelise hädaolukorra korral. Üürnik omakorda peab teavitama probleemidest õigel ajal ning kasutama korterit heaperemehelikult. Usaldus on oluline, kuid kirjalik kokkulepe hoiab usaldust ka keerulisemas olukorras.
Enne allkirjastamist võtke üks rahulik kontrollring
Lugege leping läbi nii, nagu loeksite seda kuus kuud hiljem, kui tekib esimene küsimus. Kas teate täpselt, palju ja millal tuleb maksta? Kas mõistate, kuidas leping lõpeb? Kas tagatisraha tagastamise tingimused on kirjas? Kas üleandmisakt on valmis täitmiseks?
Kui mõni punkt tundub ebaselge, küsige enne allkirja. Hea üürisuhe ei alga sellest, et üks pool jätab küsimuse küsimata, kartes näida keeruline. See algab ausast vestlusest ja realistlikest kokkulepetest.
Olen rohkem kui kümne aasta jooksul aidanud korraldada üle 1500 kinnisvaratehingu ning näinud, et kõige vähem stressi tekitavad just need üürisuhted, kus algus on tehtud korrektselt. Kui soovid oma üürilepingu enne allkirjastamist rahulikult läbi rääkida või vajad Tallinna ja Harjumaa üüriturul nõu, saan tasuta 20-minutilisel konsultatsioonil aidata sul paika panna konkreetse tegevusplaani. Selge leping jätab mõlemale poolele ruumi teha kõige olulisemat – tunda end oma otsuses kindlalt.


